Arhitektuurivõistluste aasta 2023
Pelle-Sten Viiburg: „Arhitektuur on suur kompromisside kunst. Võistluse tulemustes sõltub hea ruum žürii professionaalsusest ja tugevatest argumentidest.“
Andrea Tamm kirjutab Linnahalli „kujundatud lammutamisest“ kui alternatiivist tavapraktikale, mille järgi Tallinnas asendatakse lammutatud hooned „ajutiste“ parklatega.
Salto arhitektuuribüroo projekteeritud uuest Rakvere Riigigümnaasiumist kirjutab sisearhitekt ja EKA magistrant Viktoria Ugur.
PERGi pärgamine. Nii suurt puitmaja pole Eestis ehitatud vähemalt pool sajandit
Kas kaasaja ehituskultuur üldse võimaldab ehitada kestlikku puidust maja, küsib kunstiteadlane ja semiootik Gregor Taul.
Ukraina ülesehitamisest ehk Kaotatud kodude asemele tulevad uued
Eesti võtab vanemad kaotanud Ukraina lastele turvalise kodu loomiseks sel aastal ette peremajade rajamise.
Keerulisest ajast hoolimata ei näita arhitektuurivõistluste korraldamise ega ka nendel osalemise populaarsus vähenemise märke.
Marika Lõoke: „Hea meel on selle üle, et arhitektide liitu on hakatud järjest rohkem märkama ja usaldama kui head ja vajalikku koostööpartnerit.“
EAL 100 - Ametipost kui indulgents
Arhitektide liit on kasvanud ja muutunud koos ühiskonnaga, aga eesmärk on saja aasta vältel olnud ikka üks: luua ehitatud keskkond, mille üle saab uhke olla.
Jalgrattatee, linnapark, autosild ja pärnaallee panid valimistel paika omavalitsusjuhte Tallinnas, Tartus, Pärnus, Haapsalus ja mujal. See näitab, et inimesed lähtusid otsustamisel just kohalikest teemadest, kirjutab Eesti Arhitektide Liidu president Andro Mänd.
EAL 100 – Arhitekti roll muutuvas maailmas
Ees ei oota just mugav aeg: meil kõigil koos ja igaühel eraldi tuleb rohkem tegeleda nii tervise, kliima, energia, õiglase ruumikasutuse kui ka sotsiaalse õigluse teemaga.